AEGVIIDU KOOLI ÕPPEKAVA  2022/23

 ÜLDOSA

SISUKORD

1. Sissejuhatus 

     1.1. Missioon

     1.2. Visioon

     1.3. Väärtused

     1.4. Slogan

2. Õppe-  ja kasvatustegevuse eesmärgid, nende saavutamine

     2.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes

     2.2. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes

     2.3. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes

3. Õppekava  ja  ainekavade  põhimõtted

     3.1. Õppekava

     3.2. Ainekavad 

4. Läbivad teemad

     4.1. Läbivate teemade käsitlemise üldised põhimõtted

     4.2. Läbivate teemade õpe realiseerumine

     4.3.  Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad

          4.3.1. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

          4.3.2. Keskkond ja jätkusuutlik areng

          4.3.3.  Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

          4.3.4. Kultuuriline identiteet

          4.3.5. Teabekeskkond

          4.3.6. Tehnoloogia ja innovatsioon

          4.3.7. Tervis ja ohutus

          4.3.8. Väärtused ja kõlblus

     4.4. Koolimuuseum

5. Pädevused

   5.1. Üldpädevused

   5.2. Õppeainepädevused

   5.3. Ainevaldkonna pädevused

6. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus

     6.1. Loovtöö ja õpilasuurimuse koostamise juhend

7. Tunnijaotusplaan 

8. Hindamise korraldus

9. Tugisüsteem ja selle rakendamine

10. Huvitegevus

11. Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise kord

    11.1 LISA 2: Kodukord

12. Õppekava uuendamise kord

 

1.  SISSEJUHATUS

Aegviidu Kooli (edaspidi AK) õppekava (edaspidi ÕK) koostamisel on lähtutud „Põhikooli-ja gümnaasiumiseadusest“ (09.06.2010) ning „Põhikooli riiklikust õppekavast“ (06.01.2011 nr 1). Kooli ÕK on valminud pedagoogilise kollektiivi ühistööna, tugineb Aegviidu valla ja kooli arengukavale. arvestatud on kohaliku omavalitsuse ja hoolekogu soovitustega ning õpilaste ja lastevanemate arvamusega.

Kooli tegevus on suunatud eetilise, viisaka, keskkonna- ja kultuurisõbraliku, elukestvat õpet väärtustava kodaniku kasvatamisele. Õppe- ja kasvatustöö kavandamisel ja läbiviimisel lähtutakse kohalikust eripärast ja ühiskonnas toimuvatest muutustest.

 

Aegviidu Kooli tegevus  vastab järgmistele piirkondlikele vajadustele:

1. annab lastele võimaluse omandada põhiharidus;
2. võimaldab mitmekülgset huviharidusega tegelemist
3. suunab õpilaste väärtuste ning käitumisnormide kujunemist;
4. säilitab kohalikku kultuuripärandit (muuseum ja sellega seonduv õppetegevus);
5. hoiab ning kujundab traditsioone;
6. tagab õpilastele hea õpikeskkonna (paiknevus, turvalisus jne).

 

Õppekava on avatud, toimub pidev arendusprotsess. Huvigrupid kaasatakse õppekavaarendusse järgmiselt:

1. otsustamises osalemine hoolekogu tegevuse kaudu;
2. õpilaste kaasamine õpilasesinduse otsuste, vestluste, intervjuude, kirjalike küsitluste kaudu;
3. arenguvestlustel käigus selgunud parandusettepanekutega arvestamine.

 

1.1. MISSIOON

Parimate võimaluste loomine muutuvas ühiskonnas hästi toimetuleva inimese kujunemiseks.

 

1.2. VISIOON

Aegviidu Kool on teenäitajaks õppija loovuse, iseseisvuse ja ettevõtlikkuse kujundamises. 

 

1.3. VÄÄRTUSED

ARENG

TURVALISUS

KOOSTÖÖ

Kooli väärtuste väljaselgitamisel osalesid õpilased, õpetajad, teenindav personal, lapsevanemad, hoolekogu, koolipidaja.

 

1.4. SLOGAN

Väike kool, soe süda.

 

 

2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, NENDE SAAVUTAMINE

 

a) Aegviidu Kooli õpilane omab terviklikku maailmapilti, on loov ning mitmekülgselt arenenud isiksus.

b) Aegviidu Kooli õpilane seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest.

c) Aegviidu Kooli lõpetaja on konkurentsivõimeline jätkama oma õpinguid võimetele vastavas haridusasutuses.

 

2.1.Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes 

 (1) Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega.

Esimeses kooliastmes keskendutakse:
 1) kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;
 2) positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;
 3) õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;
 4) eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;
 5) põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;
 6) õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

 (2) Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni.

 (3) Õppetöö korraldamise alus võib esimeses kooliastmes olla üldõpetuslik tööviis. Sõltuvalt õpilaste ettevalmistusest võib kasutada ka aineõpetuslikku tööviisi või üld- ja aineõppe kombineeritud varianti.

 

2.2. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes 

 (1) Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õpilaste kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu.

Teises kooliastmes keskendutakse:
 1) õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;
 2) huvitegevusvõimaluste pakkumisele;
 3) õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;
 4) õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

 (2) Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad murdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides.

 

2.3. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes 

Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida.

Kolmandas kooliastmes keskendutakse:
 1) õpimotivatsiooni hoidmisele;
 2) õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;
 3) erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele;
 4) pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;
 5) õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;
 6) õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.

 

Eesmärkide saavutamiseks: 

a) pöörame õppe- ja kasvatustegevuses  pidevalt tähelepanu õpilaste eetiliste tõekspidamiste ja suhtlemisoskuse kujundamisele;

b) suurendame õppetegevuses probleem- ja loovülesannete lahendamise ja rühmatööde osakaalu;

c) õpetame õppima ja vastutama oma tulemuslikkuse eest;

d) loome võimalusi  oma võimeid ja teadmisi teistega võrrelda;

e) suuname õpilast enesearendamisele;

f) kujundame rahvuslikku identiteeditunnet ja austust oma rahva kultuuri ning lugupidamist teiste rahvaste kultuuri suhtes;

g) soosime aktiivset huvi kultuurinähtuste ja -ürituste suhtes;

h) kiidame heaks  keskkonnasõbralikku käitumist, vastuvõtlikkust kõige ilusa suhtes;

i) soosime terviseedendust ja perekonnas tervislike eluviiside väärtustamist;

j) selgitame erinevate õigusaktide poolt sätestatut;

k) nõuame õpilaselt kooli kodukorra teadlikku täitmist;

l) kujundame oskust konfliktidega toime tulla ilma vägivallata;

m) kasvatame õpilases ausust, eneseusaldust, väärikust ja julgust tunnistada oma vigu;

n) kujundame kodu ja kooli toetusel ning suunamisel arusaama, et igal teol on tagajärjed, õpilane vastutab oma tegude eest;

o) kujundame arusaama, et füüsiline ja vaimne töö on  ühiskonnas võrdselt vajalikud;

p) kaasame õpilasi, lastevanemaid jt huvigruppe otsustusprotsessi.

 

 

3. ÕPPEKAVA  JA  AINEKAVADE  PÕHIMÕTTED

 

 3.1. Õppekava 

Aegviidu Kool (edaspidi AK) järgib oma töös riikliku õppekava põhimõtteid:

a) Luuakse tingimused kõigi õpilaste ja iga õpilase arengu toetamiseks ning kaasatakse õpilane ja lapsevanem (eestkostja, hooldaja) õpilase õpiteed puudutavate küsimuste arutamisse ja selle üle otsustamisse.

b) Kehtestatakse üldised nõuded kõigile õpilastele, õpetust varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt.

c) Tähtsustatakse õpilase õpihuvi hoidmine ja toetamine.

d) Õppesisus on esindatud inimkonna, Euroopa, Eesti, sh Eestis elavate rahvusvähemuste kultuur.

e) Õppe- ja kasvatusprotsess pakub mitmekesiseid õpikogemusi, õpetus on süsteemne ja terviklik, õpetuslik ja kasvatuslik aspekt on tasakaalustatud.

f) Õppimisel-õpetamisel on keskne probleemide tõstatamine ja lahendamine, küsimuste esitamine ja neile vastuste leidmine; teadmisi käsitatakse ajas arenevate ja muutuvatena.

 

Põhimõtete järgimiseks:

a) kaasame rohkem õpilasi ja lapsevanemaid õpetuse kavandamise protsessi ja praktilisse kooliellu;

b) loome õpilastele võrdsed võimalused hariduse omandamiseks;

c) püüame saavutada olukorda, kus nii õppija, õpetaja kui lapsevanem oleksid motiveeritud õpilaste õpihuvi hoidma;

d) kehtestame kooli kodukorra, õppekava üldosa ja ainekavadega kõigile õpilastele ühtsed nõuded;

e) tõhustame tavatunnis ja individuaalõppes individualiseeritud ja diferentseeritud tööd;

f) parandame õpilaste võimalusi saada infot Euroopa Liidu kohta, samuti Eestis elavate vähemusrahvuste kultuuri kohta;

g) loome ainekavades ja klassivälises tegevuses järgmised rõhuasetused - isamaalisus ja rahvusvahelisus, kodukoha kultuurilugu (koolimuuseum), humanism ja demokraatia;

h) õppe- ja kasvatustegevuses pöörame pidevalt rõhku meetodite mitmekesisusele, õppijakesksele õpetusviisile, õpetuse ja kasvatuse tasakaalustatusele ja integreeritusele;

i) süvendame eetiliste tõekspidamiste kujundamist, arvestame  kohalike inimeste soove, tavasid ja Aegviidu eripära;

j) suuname õpilasi olulisele, kajastades koolis seda, mis ühiskonnas toimub;

k) kujundame õppija aktiivsust ja vastutust.

Õppekava on avatud pidevaks edasiarendamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt muutustele ühiskonnas ja teadustes.

 

Heade suhete keskkonna loomisel arvestame järgmisi tasandeid:

 

ÕPETAJA – ÕPETAJA

a) humanistlikud- demokraatlikud suhted; 

b) koostöö ja kogemuste vahetamine.

 

ÕPETAJA – ÕPILANE

a) õpetajal on õppija abistaja, teadmiste, oskuste ja mitmesuguste, sh sotsiaalsete võimete omandamise organiseerija roll;

b) õpetaja ja õpilase vahel kujuneb välja nn meeskonnatöö;

c) õpetaja on teadlik õppija võimetest;

d) õpetaja valdab erinevaid õpetamis-juhendamisstiile;

e) õpetaja-õpilase vahel valitseb vastastikune austus.

 

ÕPILANE – ÕPILANE

a) vastastikune lugupidamine, austus;

b) sallivus teistsuguse suhtes, vägivallast hoidumine;

c) koostöösuhted, empaatiavõime arendamine.

 

Õppekava põhimõtete ellurakendamise keskseks figuuriks on õpetaja. Sellest tulenevalt on oluline õpetaja pidev enesetäiendamine. Põhisuund koolis on õpetajaskonna ühiskoolitus. Koolis on kujunenud koolituse osas viis suunda:

a) enesekoolitus;

b) sisekoolitus, millest võtavad osa kõik kooli õpetajad; 

c) õpetajate suunamine aine- ja pedagoogikateemalistele kursustele ja seminaridele;

d) õpetajate poolt korraldatavad koolitused teistele kolleegidele.

 

3.2. Ainekavad 

Ainekavades esitatakse klassiti õppesisu ja  õpitulemused. Õpitulemused toetavad valdkonnapädevuste kujunemist. Väärtushoiakuid väljendavaid õpitulemusi numbriliselt ei hinnata, vaid antakse nende saavutatuse kohta õpilasele sõnalist tagasisidet.

Õpetaja planeerib oma tegevust töökavas arvestades klassi/õpilase ja aine eripära.

 

 

4. LÄBIVAD TEEMAD

 

4.1. Läbivate teemade käsitlemise üldised põhimõtted 

 

Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.

 

Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:

1) õppekeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;

2) aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;

3) läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna;

4) korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.

 

Aineõppel põhinev läbivate teemade kasutamine arvestab ainekavades toodud seoseid läbivate teemade taotlustega ning õppeainete ja ainevaldkondade vahelise lõimingu vajadust läbivate teemade käsitlemisel. Õppeainete ja ainevaldkondade panus läbiva teema käsitlemisse on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev.

 

Õpikeskkonna korraldamise kaudu luuakse võimalused läbivate teemadega tegelemiseks. Läbivate teemade taotluste elluviimiseks kasutatakse nii vaimset, sotsiaalset kui ka füüsilist õpikeskkonda. Klassi- ja koolivälisel tegevusel põhinev läbivate teemade käsitlemine toimub projekti- ning partnerlustegevuste kaudu, mille eesmärgid ja tulemused on seotud läbivate teemade taotlustega.

 

4.2. Läbivate teemade õpe realiseerub: 

4.2.1. õpikeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;

4.2.2. aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;

4.2.3. läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna;

4.2.4. korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.

 

4.3.  Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad 

4.3.1. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

 

Käsitlemise põhimõtted

 

Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu-ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid.

 

Õpilast suunatakse:

1) teadvustama oma huve, võimeid ja oskusi, mis aitavad kaasa adekvaatse enesehinnangu kujunemisele ning kutseplaanide konkreetsemaks muutumisele;

2) arendama oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö- ja otsustamisoskusi ning teabega ümberkäimise oskusi;

3) arendama oskust seada endale eesmärke ning tegutseda neid ellu viies süsteemselt;

4) kujundama valmisolekut elukestvalt õppida ja kutseotsuseid teha ning tundma haridus- ja koolitusvõimalusi;

5) tutvuma erinevate ametite ja elukutsetega, nende arenguga minevikus ja tulevikus, tundma õppima töösuhteid reguleerivaid õigusakte ning kodukoha majanduskeskkonda.

 

I kooliastmes aitab õpilasel kujundada positiivset hoiakut õppimisse ning toetab esmaste õpioskuste omandamist. Mänguliste tegevuste abil aidatakse õpilasel kujundada ning õppida tundma ennast ja lähiümbruse töömaailma, tuginedes õpilase kogemustele igapäevaelust. Õpilasele tutvustatakse erinevaid tegevusalasid ja ameteid, nende olulisust ning omavahelisi seoseid.

 

II kooliastmes keskendub õpilase sotsiaalsetele ja toimetulekuoskustele, oma huvide ja võimete tundmaõppimisele ning arendamisele. Eesmärk on aidata õpilasel kujundada põhilisi õpioskusi, empaatiavõimet ning suhtlemis- ja enesekontrollioskusi. Õpilasele tutvustatakse erinevaid elukutseid ja töid ning nende seost inimeste individuaalsete eelduste ja huvidega.

 

III kooliastmes keskendub õpilase võimete, huvide, vajaduste ja hoiakute teadvustamisele, õpioskuste arendamisele ning esmaste kutsevalikutega seostamisele. Õpilasi juhitakse mõtlema oma võimalikele tulevastele tegevusvaldkondadele ning arutlema, millised eeldused ja võimalused on neil olemas, et oma soove ellu viia. Tähtis on käsitleda töö ja kutsega seotud stereotüüpseid suhtumisi kriitiliselt, et need ei muutuks õpilase tulevikuväljavaadete piirajateks. Õpilasi teavitatakse erinevatest tööharjutamise võimalustest ning julgustatakse neid kasutama. Õpilasele vahendatakse teavet edasiõppimisvõimaluste kohta ning luuakse võimalus saada kutsenõustamist.

 

4.3.2. Keskkond ja jätkusuutlik areng

 

Käsitlemise põhimõtted

 

Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele.

 

Õpilast suunatakse:

a) aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest ning inimese sõltuvusest loodusressurssidest;

b) aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikusest seotusest ning inimtegevusega kaasnevatest mõjudest;

c) väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jätkusuutlikkust;

d) arutlema keskkonnaprobleemide üle nii kodukoha, ühiskonna kui ka üleilmsel tasandil, kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti ning pakkuma lahendusi keskkonna­probleemidele;

 

I kooliastmes tugineb õpilase kogemustele, igapäevaelu nähtustele ning looduse vahetule kogemisele. Õppe ja kasvatuse kaudu taotletakse õpilase keskkonnataju kujunemist, pööratakse tähelepanu kodu- ja kooliümbruse keskkonnaküsimustele ning tegutsemis­viisidele, mille abil on keskkonnaprobleeme võimalik praktiliselt ära hoida ja lahendada.

 

II kooliastmes keskendub peamiselt koduümbruse ja Eesti keskkonna­probleemide käsitlemisele. Arendatakse tahet osaleda keskkonnaprobleemide ärahoidmises ja lahendamises ning kujundatakse keskkonnaalast otsustamisoskust. Arendatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse ja elukeskkonna väärtustamist, õpitakse teadvustama end tarbijana ning toimima keskkonda hoidvalt.

 

III kooliastmes keskendub kohalike ning globaalsete keskkonna- ja inimarenguprobleemide käsitlemisele. Eesmärk on kujundada arusaama loodusest kui tervik-süsteemist, looduskeskkonna haprusest ning inimese sõltuvusest loodusvaradest ja -ressurssidest. Õppemeetoditest on kesksel kohal aktiivõppemeetodid, rühmatööd, juhtumiuuringud, arutelud ning rollimängud. Õpitavad teadmised, oskused ja hoiakud loovad eeldused vastutustundliku ning säästva suhtumise kujunemiseks oma elukeskkonda ning eetiliste, moraalsete ja esteetiliste aspektide arvestamiseks igapäevaelu probleemide lahendamisel.

 

4.3.3.  Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

 

Käsitlemise põhimõtted

 

Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonna­liikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele.

 

Õpilast suunatakse:

1) väärtustama ühiselu demokraatlikku korraldamist, koostööd, kodanikualgatust ja vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut lahendamist;

2) olema algatusvõimeline ja ettevõtlik, kujundama isiklikke seisukohti ning neid väljendama;

3) tundma õppima ja kaitsma enda ja teiste õigusi ning mõistma nendega kaasnevat vastutust ja kohustusi;

4) mõistma avaliku, ettevõtlus- ja mittetulundussektori seoseid ning toimimist;

5) mõistma enda kui üksikisiku rolli ühiskonnas ning omandama oskusi osaleda otsustamisprotsessides;

6) mõistma ettevõtluse rolli ühiskonnas ning suhtuma positiivselt ettevõtlusse ja selles osalemisse.

 

I kooliastmes on keskne saada koostöö ja ühiste otsuste tegemise kogemusi. Selle viisid on õpilaste vabatahtlik tegevus, nt talgutöö, ühisürituste korraldamine vms. Lähtudes paikkonna võimalustest, tutvustatakse õpilasele kodukandi ettevõtteid.

II-III kooliastmes on oluline toetada õpilase initsiatiivi ühisalgatusteks. Õpilasi innustatakse iseseisvalt tegutsema ühise eesmärgi nimel ning võtma sellega kaasnevat vastutust ja kohustusi. Oluline on suunata õpilasi leidma jõukohastele probleemidele loomingulisi lahendusi ning aidata neil kogeda koos tegutsemise kasulikkust ja vajalikkust.

Kodanikualgatuse ning vabatahtlikuna tegutsemise mõistmiseks ja motiveerimiseks ning ettevõtlikkuse arendamiseks tutvustatakse õpilasele võimalusi osaleda tegevustes paikkonna hüvanguks ning teda julgustatakse neis tegevustes osalema.

 

4.3.4. Kultuuriline identiteet

 

Käsitlemise põhimõtted

 

Läbiva teema „Kultuuriline identiteet“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist kultuuri-teadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.

 

Õpilast suunatakse:

1) mõistma ennast kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana;

2) mõistma kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tähtsust ühiskonna jätkusuutlikkuse kujundajana;

3) olema salliv ja suhtuma lugupidavalt teiste kultuuride esindajatesse ning nende tavadesse ja loomingusse, taunima diskrimineerimist;

4) tundma õppima ning väärtustama oma ja teiste kultuuride pärandit ja eripära, toetudes ühelt poolt erinevates õppeainetes õpitule ning seda üldistades, teiselt poolt ka oma­algatuslikult loetule, nähtule ja kogetule;

5) teadvustama ning tundma õppima mineviku ja nüüdisaja ühiskondade kultuurilist mitmekesisust;

6) omandama teadmisi kultuuride (sealhulgas eesti rahvuskultuuri) kujunemise ja vastastikku rikastavate mõjutuste kohta.

 

I kooliastmes on oluline pakkuda õpilasele võimalust osaleda oma kultuurikeskkonna tavades ja kogeda sellega seonduvaid emotsioone. Õpilasel aidatakse jõuda mõistmiseni, et teatud tavad ja kombed on omased teatud kultuurile. Õppe ja kasvatusega kujundatakse meie kultuuriruumis üldiselt tunnustatud käitumisharjumusi, toetatakse uudishimu uue ja erineva suhtes ning positiivset suhtumist sellesse. Õpilaste erinevaid kogemusi kokku viies saavutatakse üldpilt oma kultuurist ja selle kokkupuudetest teiste kultuuridega.

 

II kooliastmes on tähtis kujundada positiivseid hoiakuid erinevate kultuuride ja inimeste suhtes ning vältida eelarvamusliku suhtumise kujunemist. Õpitakse respekteerima erisusi ja hindama neid kui kultuurilist mitmekesisust ning kultuuride vastastikuse rikastamise vahendit. Õppes ja kasvatuses leitakse võimalusi, kus õppija saab rakendada oma teadmisi ja oskusi omakultuuri tutvustamiseks näiteks koolide ja rahvusvaheliste projektide kaudu.

 

III kooliastmes on keskne aidata õpilasel mõista, et omaenda tugev kultuuriline identiteet toetab teda teistes kultuurides orienteerumisel. Õpilasele pakutakse erinevaid võimalusi omandada kogemusi ning süvendada teadmisi teistest kultuuridest, saada elamusi erinevatest kunsti- ja kultuurivaldkondadest, sealhulgas võimalust kaasa lüüa kohalike kultuurisündmuste ettevalmistamises ja läbiviimises.

 

4.3.5. Teabekeskkond

 

Käsitlemise põhimõtted

 

Läbiva teema „Teabekeskkond“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi.

 

Õpilast suunatakse:

1) mõistma vahetu ja vahendatu sarnasusi ning erinevusi;

2) valima sobivat suhtlusregistrit ning sidekanalit olenevalt olukorrast ja vajadusest;

3) määrama oma teabevajadusi ja leidma sobivat teavet;

4) kujundama tõhusaid teabeotsingumeetodeid, mis hõlmavad erinevaid teavikuid ja teabekeskkondi;

5) arendama kriitilise teabeanalüüsi oskust.

 

I kooliastmes on keskmes õpilase igapäevane teabekeskkond. Õpetaja abil ja kaaslaste toel harjutakse kirjeldama oma tegevust teabekeskkonnas. Õpilane õpib mõistma temale suunatud teadete suhtluseesmärki ning eristama olulisi teateid ebaolulistest. Samuti harjub õpilane mõistma, millised seaduspärasused kehtivad privaatses ja millised avalikus ruumis, sealhulgas internetis. Läbiva teema rõhuasetused toetavad I kooliastmes inimeseõpetuse, emakeele ning teiste õppeainete kaudu toimuvat suhtlemisoskuste kujundamist. Õpilase eakohast meediakasutust arvestades pööratakse rohkem tähelepanu visuaalsele meediale ning visuaalse teksti analüüsile.

 

II kooliastmes on käsitluse keskmes avalikus ja privaatses ruumis toimimise seaduspärasused ning põhiliste kommunikatsiooniformaatide tundmaõppimine. Õpilane harjub internetis liikudes eristama avalikku ja isiklikku sfääri ning valima selle põhjal õiget suhtlusviisi. Teise kooliastme jooksul harjutakse lugema ja kuulama uudist kui üht ajakirjanduse põhilist tekstiliiki, hindama selle kvaliteeti ning tuvastama uudises puuduvat teavet.

 

III kooliastmes õpitakse mõistma ja analüüsima meedia rolle ühiskonnas, sealhulgas majanduselus, ning kasutama meediat teabeallikana. Senisest olulisemaks muutub teabe usaldusväärsuse kriitiline hindamine, kuna õpilane hakkab leitud teavet järjest rohkem kasutama isiklike otsuste tegemiseks (nt õppimisvõimalusi valides). Õpetus ja kasvatus töös aitavad õpilasel mõista internetis leiduvaid võimalusi ja ohte ning ennast ja oma privaatsust kaitsta; iseseisev teabeotsing muutub õpilasele harjumuspäraseks. Läbiva teema käsitlemine loob võimalused analüüsida meediaga seotud problemaatilisi olukordi (eraellu sekkumine, väärteabe edastamine, huvide kahjustamine, kallutatud teabe edastamine vms).

 

4.3.6. Tehnoloogia ja innovatsioon

 

Käsitlemise põhimõtted

 

Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.

 

Õpilast suunatakse:

1) omandama teadmisi tehnoloogiate toimimise ja arengusuundade kohta erinevates eluvaldkondades;

2) mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ning keskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus;

3) aru saama tehnoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste uuenduste vastastikustest mõjudest ning omavahelisest seotusest;

4) mõistma ja kriitiliselt hindama tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning kujundama kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud eetilistes küsimustes;

5) kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (edaspidi IKT) eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks;

6) arendama loovust, koostööoskusi ja algatusvõimet uuenduslike ideede rakendamisel erinevates projektides.

 

I kooliastmes õpitakse tundma infotehnoloogia kasutamise põhivõtteid. Kasutatakse mängulisi arvutiprogramme. 

 

II kooliastmes põhineb käsitlemine eelkõige kooli ja õppetööga seonduvatel praktilistel ülesannetel, mis eeldavad tehnoloogia rakendamist erinevates ainetundides või huvitegevuses.  

 

III kooliastmes kujundatakse IKT pädevusi igapäevaelus ja ainetundides.

 

4.3.7. Tervis ja ohutus

 

Käsitlemise põhimõtted

 

Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele.

a) Tervisekasvatus põhineb õpilaste tervisega seonduvate teadmiste ja hoiakute ning sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamisel. Seda toetab tervist edendava kooli põhimõtete rakendamine koolis.

b) Ohutuse valdkonnas õpetatakse käituma ohutult liiklus-, tule-, veeohu ja teiste keskkonnast tulenevate ohtude puhul ning otsima vajaduse korral abi.

 

Õpilast suunatakse:

a) tervise valdkonnas:

1) terviseteadlikkuse arenemisele, sealhulgas oma tervise ja turvalise käitumise väärtustamisele;

2) kasutama oma teadmisi, enesega toimetuleku oskusi ning üldisi sotsiaalseid oskusi enda ja teiste turvalisuse, sealhulgas turvalise koolikeskkonna kujundamiseks;

3) teadvustama oma otsuste ja käitumise ning selle tagajärgede seost tervise ja turvalisusega;

4) leidma ning kasutama usaldusväärset terviseteavet ja abiteenuseid;

5) teadvustama keskkonna mõju oma tervisele.

b) ohutuse valdkonnas:

1) tundma eri liiki ohuallikate ja ohtlike olukordade olemust ning nende võimalikku tekkemehhanismi;

2) vältima ohuolukordadesse sattumist;

3) kujundama turvalisele kooli- ja kodukeskkonnale ning liiklusohutusele suunatud hoiakuid ja käitumist;

4) omandama teadmisi ning oskusi ohu- ja kriisiolukordades tõhusalt käituda;

5) kujundama õiget liikluskäitumist, harjuma järgima liikluses kehtivaid norme ning arvestama kaasliiklejaid;

6) tundma õppima ja väärtustama liikluse ning ohutuse reeglitest tulenevaid õigusi, kohustusi ja vastutust.

 

I kooliastmes pannakse rõhk tervislike ja ohutute käitumisviiside kujundamisele. Kujundatakse tervist väärtustavat hoiakut. Oluline on, et õpilane mõistaks ohu olemust ja selle tekkepõhjusi oma igapäevases kesk­konnas ning omandaks oskused käituda ohutult ja turvaliselt. 

 

II kooliastmes pööratakse tähelepanu väärtushinnangute kujundamisele, õpetuse elulähedusele ja levinuma riskikäitumise ärahoidmisele (käitumine, millega kaasnevad nt vigastused, ohu tekkimine, alkoholi jt uimastite kuritarvitamine, suitsetamine, seksuaalne riskikäitumine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus ja kehaline ülekoormus).

 

III kooliastmes pööratakse tähelepanu tervist ja ohutust väärtustavate hoiakute kujundamisele ning tervisliku ja ohutu käitumise oskuste arendamisele. Tähtsal kohal on osalemine klassivälises ennetusprogrammides ning õpilaste maksimaalne kaasamine tervist edendavatesse ja ümbritseva turvalisust suurendavatesse tegevustesse.

 

4.3.8. Väärtused ja kõlblus

 

Käsitlemise põhimõtted

 

Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

 

Õpilast suunatakse:

1) tunnustama väärtusi, kõlbelisi norme ja viisakusreegleid;

2) analüüsima süstemaatiliselt kõlbelisi norme ja väärtusi;

3) arutlema üldtunnustatud eetiliste printsiipide üle ja neid omaks võtma;

4) juhinduma oma käitumises neist põhimõtetest ning hindama iseenda ja kaasinimeste käitumist nende alusel;

5) reflekteerima nii iseenda kui ka kaasinimeste käitumispõhimõtete üle, kasutades kõlbeliste konfliktide lahendamise ning vastutustundlike valikute tegemise oskusi.

 

I kooliastmes on rõhk iseenda tundmaõppimisel, heade kommete omandamisel ja sellise klassikollektiivi kujundamisel, kus peetakse oluliseks õiglust, ausust, hoolivust, sallivust, inimväärikust, lugupidamist enda ja teiste vastu, lubaduste pidamist ning demokraatlikku osalemist ja rahvuslikkust. 

 

II kooliastmes teadvustatakse ja mõtestatakse kõlbelisi norme ning kujundatakse sallivust ja lugupidamist erinevate inimeste vastu. Erinevaid vaatenurki pakkuva käsitluse kaudu taotletakse õpilase isiklike seisukohtade kujunemist humanistlike kõlbeliste normide taustal. Õpilase mõttearendustesse tuleks suhtuda paindlikult, jättes õpilasele võimaluse säilitada oma arvamus. Õppevara kaudu tutvustatakse õpilasele positiivseid kõlbelisi eeskujusid ja ideaale. Igapäevases koolielus pakutakse võimalusi rakendada omandatud teadmisi.

 

III kooliastmes tuuakse selgemalt esile väärtushinnangute ja kõlbeliste normide mõõde. Erinevate maailmavaadete ja religioonide tutvustamisega (ajaloos ning tänapäeval) toetatakse sallivuse ja lugupidava suhtumise ning maailmavaatelistes küsimustes orienteerumise oskuste kujunemist. Eri allikatest teabe kogumisega, erinevates õppeainetes käsitletu ning kogemuste põhjal juhitakse õpilasi arutlema väärtuste ja kõlbelisuse teemade üle, võrdlema erinevaid seisukohti ja põhjendama oma seisukohti, pidades silmas eelarvamusteta, taktitundelist, avatud ja lugupidavat suhtumist erinevatesse arusaamadesse. 

 

4.4. Koolimuuseum 

Koolimuuseum toetab õpilaste ajalooliste arusaamade kujunemist, annab võimaluse tutvuda kogukonna ajalooga.

 

 

5. PÄDEVUSED

 

5.1 Üldpädevused 

Kooliõppekava ning õppe- ja kasvatusprotsessi kaudu loob kool tingimused riiklikus õppekavas määratud pädevuste saavutamiseks Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses. Saavutatuse hindamine ja uute eesmärkide püstitamine toimub iga-aastaste tulemusvestluste kaudu.

Riiklik õppekava taotleb õpilastel järgmiste üldpädevuste kujunemist:
1) väärtuspädevus – suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt;

2) sotsiaalne pädevus - suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;

3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena. 
4) õpipädevus – suutlikkus juhtida oma õpitegevust: end õppimisele häälestada, motiveerida, analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust; 
5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt;
6) matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades;
7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske.

 

I kooliastme lõpus õpilane:
 1) peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
 2) tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;
 3) teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
 4) oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida;
 5) suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada;
 6) mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja lihtsamaid fraase;
 7) arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades;
 8) käitub loodust hoidvalt;
 9) oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;
 10) oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;
 11) austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;
 12) oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest;
 13) hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve;
 14) oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;
 15) teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda, ning on valmis seda tegema.

II kooliastme lõpus õpilane:
 1) hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;
 2) oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;
 3) väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust;
 4) oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;
 5) oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
 6) oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;
 7) tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel;
 8) on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;
 9) väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;
 10) oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste;
 11) oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel;
 12) tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;
 13) väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;
 14) väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;
 15) on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.

 

III kooliastme lõpus õpilane:
 1) tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
 2) tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt;
 3) on teadmishimuline, oskab õppida ja leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;
 4) on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale, seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;
 5) suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid;
 6) valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste;
 7) suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;
 8) mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;
 9) oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
 10) suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada;
 11) on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;
 12) suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist;
 13) väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne;
 14) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele.  

 

5.2. Õppeainepädevused 

Õppeainepädevused kujunevad saavutatud õpitulemuste alusel. Taotletavad õppeainepädevused määratletakse ainekavas klassiti.

 

5.3. Ainevaldkonna pädevused 

Ainevaldkonnapädevused kujunevad lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeainetest. Ainevaldkonnal on oma eesmärgid ja õpitulemused. Ainevaldkonnapädevuse kujunemist toetavad ka teiste ainevaldkondade õppeained ning tunni- ja kooliväline tegevus. 

 

Riiklikust õppekavast lähtudes on järgmised ainevaldkonnad:
1) keel ja kirjandus;
2) võõrkeeled;
3) matemaatika;
4) loodusained;
5) sotsiaalained;
6) kunstiained;
7) tehnoloogiaained;
8) kehaline kasvatus.

 

Tähtis on, et õpilased väärtustavad eakohaselt pädevusi ja pedagoogid toetavad nende kujunemist õpetus/õppimismeetodite ning õppematerjali valikul.

Kooliastme pädevusi selgitab õpilastele ja nende vanematele klassijuhataja koostöös aineõpetajatega.

 

 

6. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

Peamiseks õppetegevuse vormiks on õppetund.  Õppe- ja kasvatustegevus on korraldatud üldjuhul traditsiooniliselt (kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel), osades ainetes perioodõpe (aineõpetus toimub teatud perioodi vältel). Projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg kavandatakse õpetaja töökavas. 

Valikained

1.- 5. klassis – arvutiõpe 1 tund nädalas

8. klassi - loovtöö koostamine 1 tund nädalas

9. klassis - kirjandiõpetus

Põhikooli lõpetamise tingimuseks on, et õpilane on kolmandas kooliastmes (8.klassis) sooritanud loovtöö, mis lähtub läbivatest teemadest või on õppeaineid lõimiv.  

Loovtöö tähendab uurimust või projekti. Uurimus eeldab materjali kogumist, analüüsimist/süstematiseerimist ja üldistamist ning järelduste tegemist. Projekt eeldab projekti kavandamist, läbiviimist ja tagasisidestamist. Loovtöö koostamise oskust arendatakse regulaarselt 8.klassis (1 tund nädalas), kus selgitatakse koostamise põhimõtteid, juhendatakse loovtöö koostamist.

Loovtöö tegemiseks on koostatud juhend.

Õppeaastas on 35 õppenädalat ehk 175 õppepäeva, kusjuures õppenädalas on viis päeva.

Õppeaasta algus, lõpp, eksamite periood ja ajad, vaheajad on määratud kindlaks EV õigusaktidega.

Õppetunni pikkus on 45 minutit.

Koolil on õppekirjandusekogu. Õppekasvatustöö läbiviimisele aitab kaasa kohalik raamatukogu.

Aegviidu Kooli õpilastel on oma kooli logoga klassitunnistus.

Andekate õpilastega tehakse eraldi tööd eelkõige olümpiaadide, võistluste ettevalmistamisel, õpiraskustega õpilastele rakendatakse tugisüsteeme.

Aegviidu Koolis viiakse osaliselt läbi liittunde vastavalt vajadusele.

Koolis õpetatakse kahte võõrkeelt. Üldjuhul on A – võõrkeeleks inglise keel, mis algab 2. klassist ja B – võõrkeeleks vene keel, mis algab 5. klassist.

IKT vahendeid (arvuteid, projektoreid, interaktiivset tahvlit, tahvelarvuteid, robootika vahendeid ja telefone) integreeritakse ainetundides vastavalt vajadusele. 

Õpilased osalevad huviringides, maakonna aineolümpiaadidel ja teistel üritustel.

Koolil on väike muuseum, mille kaudu õpitakse tundma oma kooli, kodukoha, Kõrvemaa ja Harjumaa mineviku ning tänapäeva kultuurilugu.

Õpetaja töö aluseks on ainekava koos töökavaga.

Iga aineõpetaja teavitab õpilasi läbivõetava materjali, oodatavate õpitulemuste, hindeliste tööde ja hindamise põhimõtetega.

Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu abil õpetajate koostöö tulemusena.

Lõimingu viisi valik on õpetajale vaba.

Lõimingu kaudu saavutatakse olukord, kus õpilased on rohkem motiveeritud õppima, seostades teadmisi oma huvidest lähtuvalt.

I kooliastmes nimetatakse eesti keel, matemaatika, inimese-ja loodusõpetus üldaineteks, kus klassiõpetajal on võimalus lõimida antud aineid. Aine sisu on lõimitud ka kunstis ja tööõpetuses.

 

 Lastevanemate koosolekud toimuvad järgmiselt:

a) Klassikoosolekud üks kord aastas (vajadusel tihedamini): õppeaasta alguses on ühine laste ja vanemate tund (1.klass);

b) Üldkoosolek toimub  üks kord aastas.

Õppeaasta jooksul toimunud valla ja maakonna üritustel silmapaistnud õpilasi tunnustatakse õppeaasta jooksul või lõpus vastavalt „Õpilaste mõjutamise korrale“

Õpilaste nõustamine ja õpiabi osutamine toimub õpilase ja õpetaja koostöiselt kokkulepitud ajal vastavalt vajadustele.

Kooli sisehindamise aluseks on õppeaasta kokkuvõte ja analüüs, mille tulemusena püstitatakse uued eesmärgid järgnevateks perioodideks .

Klassijuhatajatöö on üks olulisemaid lõike õppekasvatustöös. Töö planeerimisel on aluseks kooli missioonist ja visioonist tulenevad eesmärgid, antud klassi konkreetsed vajadused.

Klassijuhataja töö kokkuvõte kajastub kord aastas tagasiside küsitluse vormis, mis sisaldab:

a) tööd klassiga,

b) individuaalne tööd õpilaste ja lastevanematega,

c) ürituste kirjeldamist.

Projektide kavandamisel  lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

a) kooli õppeaasta eesmärgid;

b) võimalused ja vajadused;

c) kooli maine kujundamine.

Rahvusvahelised ja koolidevahelised projektid arutatakse ühiselt läbi.

 

 

7. TUNNIJAOTUSPLAAN

 

     2022/2023. õa 

 

ÕPPEAINE NIMETUS		I KOOLIASTE			KOKKU	II KOOLIASTE			KOKKU	III KOOLIASTE			KOKKU
		1	2	3		4	5	6		7	8	9
KOHUSTUSLIKUD AINED	eesti keel	6	7	6	19	5	5	3	13	2	2	2	6
	kirjandus						2	2	4	2	2	2	6
	inglise keel		1	3	4	3	3	3	9	3	3	3	9
	vene keel						1	3	4	3	3	3	9
	matemaatika	3	3	4	10	5	4	4	13	5	4	4	13
	keemia										2	2	4
	füüsika										2	2	4
	geograafia									1	2	2	5
	bioloogia									1	2	2	5
	ajalugu						1	2	3	2	2	2	6
	loodusõpetus					2	2	3	7	2			2
	Loodus-ja inimeseõpetus	2	2	1	5
	inimeseõpetus						1	1	2	1	1		2
	ühiskonnaõpetus							1	1			2	2
	muusika	2	2	2	6	2	1	1	4	1	1	1	3
	kunst	1,5	1	2	4,5	1	1	1	3	1	1	1	3
	Tööõpetus, tehnoloogia	0,5	2	2	4,5	2	2	2	6	2	1	2	5
	kehaline kasvatus	4	4	4	12	4	4	4	12	3	3	2	8
	KOKKU	19	22	24		24	27	30		29	31	32
VALIK-AINED	Kirjandiõpetus											1	1
	Loovtöö koostamine										1		1
	Arvutiõpe	1	1	1	3	1	1	0	2
	KOKKU	20	23	25		25	28	30		30	32	33
ÕPILASTE SUURIM LUBATUD NÄDALAKOORMUS		20	23	25		25	28	30		30	32	32

 

 

8. HINDAMISE  KORRALDUS

 

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Aegviidu Kooli hindamisjuhend sätestab õpilaste õpitulemuste ja käitumise hindamise põhialused.

1.2. Hindamisjuhendi aluseks on põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, riiklik õppekava ning selle alusel koostatud kooli õppekava ning HTM määrused. 
1.3. Hindamise eesmärk on

1.3.1. anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;

1.3.2  suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;

1.3.3.  innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

1.3.4. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

1.4. Kujundav hindamise põhimõtted 

Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. 

Õppetunni vältel saab õpilane suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.

Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta.

 

 2. TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE

 2.1. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

2.2. Õppeaastas on 3 trimestrit, mis on jagatud võrdseteks osadeks (12, 11 ja 12 õppenädalat). Iga trimestri algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.

2.3. Trimestri õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. Kontrolltööde ajatabelid asuvad eKoolis.

2.4. Loovtööde koostamiseks ja hindamiseks on vastav juhend. Loovtööle antakse hinnang: arvestatud v mittearvestatud

2.6. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilise tegevuse kontrolltööd või sellega võrdsustatud tööd on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks 2 nädala jooksul. Kui õpilane ei vasta selle aja jooksul järele, loetakse tema järeltöö hindeks “nõrk”. Õpilase hindamisel arvestatakse mõlemat hinnet – nii puudulikku kui ka järelevastamise hinnet (kaldkriipsuga).

2.7. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt,  hinnatakse vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hindega «nõrk».

2.8. Aegviidu  Koolis lähtutakse teadmiste ja oskuste hindamisel järgmistest põhimõtetest:

a) 1. klassis kasutatakse kõikides ainetes sõnalisi hinnanguid. Iga trimestri lõpus antakse välja kirjeldav tunnistus (va kehaline kasvatus/tants-õppeaasta lõpus). Hinnangud kajastavad lapse arengut, õpioskuste kujunemist, õpiprotsessis osalemist ning õpitulemusi.

b) 2.klassis kasutatakse sõnalisi hinnanguid inglise keeles, muusikas, kunstis, tööõpetuses ja kehalises kasvatuses. Iga trimestri lõpus antakse välja kirjeldav tunnistus (va kehaline kasvatus/tants- õppeaasta lõpus). Ülejäänud aineid hinnatakse numbriliselt.

c) 3. klassis kasutatakse sõnalisi hinnanguid muusikas, kunstis, tööõpetuses ja kehalises kasvatuses. Iga trimestri lõpus antakse välja kirjeldav tunnistus (va kehaline kasvatus/tants- õppeaasta lõpus). Ülejäänud aineid hinnatakse numbriliselt.

d) 5. klassis kasutatakse sõnalisi hinnanguid ajaloos ja vene keeles. Iga trimestri lõpus antakse välja nendes ainetes kirjeldav tunnistus. 

e) 8. klassis kasutatakse loovtöö koostamises arvestatud v mittearvestatud õppeperioodi lõpus.

f) 9. klassis kirjandiõpetus on üks eesti keele osaoskus. 

g) 3.-5. klassis kasutatakse arvutiõpetuses arvestatud v mittearvestatud õppeperioodi lõpus (va 1.-2. klass sõnaline hinnang).

 

   2.- 9. klassis hinnatakse viiepallisüsteemis järgnevalt:

a) Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

b) Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 75–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

c) Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 50–74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

d) Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

e) Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

2.8.4. Protsessi hindamisel kasutatakse plusse "+" ja miinuseid"-" (välja arvatud "2" ja "1"). Seega on igapäevakasutuses 11 erinevat hinnet. Kokkuvõtvates hinnetes kasutatakse täisarve.

 

2.9. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted

2.9.1. Kokkuvõttev hinne on õppeaine  ühe trimestri hinne. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud kolme trimestri hindest enne õppeperioodi lõppu.

2.9.2. Kokkuvõtva hinde panemisel kasutatakse tavapärast 5-pallist hindamist ("5", "4", "3", "2", "1"). Kokkuvõttev hinne ei ole hinnete aritmeetiline keskmine.

2.9.3. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

2.9.4. Igal trimestril hinnatakse kõiki õppeaineid. Numbrilisel hindamisel peab olema igas kalendrikuus vähemalt üks hinne (kui nädalas on vähemalt 2 ainetundi).

2.9.5. Õpilasele, kelle trimestrihinne on «puudulik» või «nõrk» määratakse tugisüsteem.

2.9.6. Õpilasele, kes on puudunud 40 % ainetundidest jäetakse kokkuvõttev hinne välja panemata ja antakse õppenõukogu otsusega täiendavat aega hinde saamiseks.

2.9.7. Kui õppeaine kokkuvõttev hinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud trimestri vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

             2.9.8 Kokkuvõtval hindamisel arvestatakse kõiki hindeid, kuid võrdselt jaotuvate hinnete puhul on otsustavaks kontrolltöö hinne.

 

2.10. Õpilane, kes on pärast haigestumist või traumat kehalise kasvatuse tunnist vabastatud, esitab tõendi kehalise kasvatuse õpetajale koheselt kooli tulles. Kehalise kasvatuse tunnist tervislikel põhjustel vabastatud õpilane saab õpetajalt individuaalse ülesande, mis võib olla n tunni jälgimine, teoreetilist ülesanne vmt. Pikemaajalise vabastuse korral kirjutab õpilane  õppeveerandi põhiteemaga seotud referaadi või sooritab teoreetiliste teadmiste testi. Üldreeglina osaleb õpilane alati tunnis.

2.11. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

2.12. Lisaks lõikes 2.8.3. sõnastatud  hinnetele, kasutatakse õppeperioodi jooksul märki “!” – esitamata töö ( tähelepanu juhtimiseks), mille täitmiseks määrab õpetaja kokkuleppel õpilasega täitmise tähtaja. Juhul, kui õpilane määratud tähtajaks ei esita oma tööd, asendatakse “!” märk hindega “nõrk”.

2.13. Hindamisest teavitamine on sätestatud Aegviidu Kooli kodukorras.

 

3. KÄITUMISE HINDAMINE

3.1. Õpilase käitumisele antakse tagasisidet e-koolis jooksvalt terve aasta vältel (märkus, teade, kiitus) aineõpetajate või klassijuhataja poolt.

3.2. Arenguvestlusel võib kasutada enesehindamist ja õpetajate tagasisidet

 

4. HINDE VAIDLUSTAMINE

4.1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde väljapanemist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.

4.2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 4.1. nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

 

5. ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE

5.1. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks jäetakse õpilane täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

5.2. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

5.3. Õpilane, kellele on rakendatud individuaalne õppekava või osalemine õpiabirühmas ning kes ei ole omandanud õppekavas ettenähtud õpitulemusi, jäetakse täiendavale õppetööle pärast õppeperioodi lõppu.

5.4. Õppenõukogu põhjendatud otsusega jäetakse  õpilane erandjuhul klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase ja tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

5.5. Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) järgi õppivaid õpilasi.

5.6. Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

5.7. Õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 31. augustiks. Erandjuhtude puhul teeb  otsuse õppenõukogu.

 

 

9. AEGVIIDU KOOLI TUGISÜSTEEM JA SELLE RAKENDAMINE

 

9.1. Tugi- ehk õpiabisüsteem on suunatud hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste toetamiseks. Tugisüsteemide rakendamisel lähtutakse  „Põhikooli-ja gümnaasiumiseadusest“ ( 4. jagu „Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused“).

 

9.2. HEV õpilased on:

9.2.1. erilise andekusega õpilased,

9.2.2. õpiraskustega õpilased,

9.2.3. käitumisraskustega õpilased,

9.2.4. terviserikkega õpilased,

9.2.5. pikemaajaliselt õpikeskkonnast eemal viibinud õpilased,

9.2.6. eesti keelest erineva emakeelega õpilased,

9.2.7. välisriigist saabunud õpilased, kelle eestikeelse õppe kogemus põhikoolis on olnud lühem kui kuus õppeaastat.

 

9.3. Tugisüsteemi vormid on:

9.3.1. andekate õpilaste täiendav ettevalmistamine olümpiaadideks, konkurssideks ja näitusteks,

9.3.2. juhendid individuaalseks tööks,

9.3.3. õpinõustamine,

9.3.4. individuaalne õppekava,

9.3.5. kõneravi (logopeedi olemasolul),

9.3.6. psühholoogiline nõustamine (psühholoogi olemasolul),

9.3.7. pikapäevarühm,

9.3.8. koduõpe,

9.3.9. haiglaõpe,

9.3.10. eriklass.

 

10. HUVITEGEVUS

Huvijuhi ja koolileheringi eestvedamisel koostatakse pidevalt elektroonilist kooli kroonikat nii pildis kui sõnas, mis on nähtav kooli kodulehel.

Kooli õppekava nõuete täitmist toetavad kooli traditsioonilised üritused:

 a)kogukoolimatkad loodusesse erinevatel aastaaegadel;

b) õpetajate päeva tähistamine;

c) kooli sünnipäeva tähistamine igal aastal kontserdiga vanematele, iga 5 aasta järel vilistlaste kokkutulekuga;

d) jõuluhommikud või - õhtud;

e) sõbrapäeva tähistamine;

f) vabariigi aastapäeva tähistamine;

g) keeltenädal (sh emakeele-, võõrkeeltepäeva tähistamine);

h) ainetepäevad/nädalad

i) perepäev;

j) kooli spordipäevad (sügisel ja talvel);

k) jõulupidu;

l) sügis-, talve- , kevade- ja suvevaheaja viktoriinid

m) lõpukellapäev ( 9.klassi ärasaatmiseks);

n) õpilaste tunnustamisüritused trimestrite lõpus ja kooliaasta lõpuaktused (1.-8., 9. klassile)

o) üldpädevusi lõimivad ülekoolilised viktoriinid, projektipäevad, õppekäigud

 

Kooli õppekava ning õpilaste isiklikku arengut toetavad huviringid erinevates ainevaldkondades:

a) keel ja kirjandus (koolilehering)

b) loodusained (loodusring)

c) kunstiained (käelised tegevused; pilliõpingud ja laulmine)

d) kehaline kasvatus (erinevad spordi- ja tantsuringid)

e) tehnoloogia (loovus, õmblemine)

f) informaatika (arvuti, robootika)

Info koolis toimuvate ürituste jm kohta ilmub eKoolis, kooli stendil ja kodulehel.

 

11. ÕPILASTE JA VANEMATE TEAVITAMINE JA NÕUSTAMINE 

Õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus kajastub Aegviidu Kooli kodukorras.

 

12. ÕPPEKAVA UUENDAMISE KORD

 

Õppekava arutatakse läbi ja kiidetakse heaks  hoolekogus ja õppenõukogus ning  kinnitatakse koolidirektori  käskkirjaga.

Õppekava vaadatakse üldjuhul läbi vähemalt üks kord õppeaastas septembrikuuks ning viiakse sisse täiendused ja parandused, vajadusel tihedamini.